{"id":583,"date":"2022-05-16T08:41:09","date_gmt":"2022-05-16T08:41:09","guid":{"rendered":"https:\/\/pihtlapruul-ee.vserver.zonevs.eu\/?p=583"},"modified":"2023-01-05T15:05:01","modified_gmt":"2023-01-05T15:05:01","slug":"ollekoda-ehk-olu-jouab-tagasi-linnusesse-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/2022\/05\/16\/ollekoda-ehk-olu-jouab-tagasi-linnusesse-4\/","title":{"rendered":"\u00d5llekoda ehk \u00f5lu j\u00f5uab tagasi linnusesse"},"content":{"rendered":"

Kuidas \u00d5llekoda alguse sai? <\/strong><\/p>\n

Kuressaare piiskopilinnusel on pikk ja v\u00e4\u00e4rikas ajalugu. Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks pildilt meie saare-pealinna uhkust \u00e4ra. Keskset lossi-osa ehk konvendihoonet hakati ehitama juba 14. sajandi algul ehk nii 700 aastat tagasi. Majadega on juba kord nii, et neid hakatakse altpoolt ehitama \u2013 ikka keldrist. Ja konvendihoone keldris oli paar v\u00e4ga t\u00e4htsat ruumi\u2026<\/strong><\/p>\n

\n

\"\"<\/p>\n

Plaanil number kuue juures oli kaev. Kuna v\u00e4rske vesi on ja oli elu alus, tehti kaevud tihti kloostrites varjatud kohtadesse, et v\u00e4ltida vee rikkumist ja kuival ajal varastamist. Tark lossiehitaja \u00fchendas selle oma keldriga.<\/p>\n

Siit v\u00f5ttes on ainult loogiline, et k\u00f5rvalruumides, plaanil numbritega 7 ja 8, oli algusest peale \u00f5llepruulimiskoda.<\/strong> V\u00e4rske puhas vesi on ka \u00f5lle alus. Konvendihoone keldris asuvad pruulikoja k\u00f5rval veel k\u00f6\u00f6k (5) ja kolderuum (3) ehk koht, kus linnaseid kuivatada.<\/p>\n

Euroopas ei leia naljalt kloostrit v\u00f5i piiskopilinnust, kus poleks oma pruulikoda olnud. 14. sajandil toimuski Euroopas suurem p\u00f6\u00f6re, kus \u00f5lletegu liikus kodusest k\u00f6\u00f6gist \u2019massitoodangu\u2019 suunas, ehk k\u00f5rtsid ja kloostrid hakkasid laiemaks tarbimiseks \u00f5lut tootma.<\/p>\n

\"\"

16. sajandi pruulikoda<\/strong> <\/span>By Jost Amman\u00a0 http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/<\/em><\/span><\/p><\/div>\n

See, et keskaegne kodanik j\u00f5i rohkem \u00f5lut kui vett, on kahjuks siiski m\u00fc\u00fct. Vesi oli odav ja p\u00f5hjavesi on meil Eestis ju t\u00e4naseni joodav ilma m\u00fcrgistuse hirmudeta. Aga \u00f5lut joodi \u00fcksjagu k\u00fcll. Ta oli kogu rahva peamine jook p\u00f5hjas ja l\u00e4\u00e4nes, ning ka L\u00f5una-Euroopa veinimaades oli just \u00f5lu tavakodanike janukustutaja. \u00dcrikutest v\u00f5ib lugeda, et 15. sajandil j\u00f5id Hamburgi linna kodanikud aastas keskmiselt 300 liitrit \u00f5lut inimese kohta. 17. sajandiks oli see number juba 700.<\/p>\n

Segavad standardid<\/h2>\n

Selleks ajaks oli \u00f5lletegu ka standardiseeritud \u2013 Baierimaa hertsogi Wilhelm IV v\u00e4lja kuulutatud puhtuseregulatsioon (Reinheitsgebot<\/a>) oli levinud \u00fcle Mandri-Euroopa. Selle k\u00e4skkirja alusel v\u00f5is \u00f5lles kasutada vaid otra, humalat ja vett.<\/p>\n

Ei teadnud hertsog ega pruulijad toona p\u00e4ris kindlalt, mis \u00f5lle k\u00e4ima t\u00f5mbab. T\u00e4na teame, et see m\u00fcstiline koostisosa on p\u00e4rm. P\u00e4rm koos nisu, koriandri ja loorberilehega lisati lubatud ainete nimekirja j\u00e4rgnevate sajandite jooksul. Nii sai Euroopas \u201eloa\u201c ka meie kodu\u00f5lle t\u00fc\u00fcpi \u00f5lu.<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt hoidis see \u00e4ra sajad tuhanded m\u00fcrgistusjuhud ajaloos, aga kuna see seadus kehtis mitmel pool Euroopas 1980. aastateni, on aru saada, miks k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5lled oma t\u00e4nases vormis alles v\u00f5rdlemisi uus n\u00e4htus on. Saksamaal, muuseas, hakati selle seaduse osas nurisema alles aastal 2015, kui k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5lle revolutsioon levis kulutulena \u00fcle maailma ning kohalikud pruulikojad oma sajanditevanuste traditsioonidega hakkasid turuosa p\u00f5nevatele v\u00e4lismaa \u00f5lledele kaotama.<\/p>\n

Uus \u00d5llekoda vanas lossis<\/h2>\n

Keskaegne t\u00f5rvikukuma, h\u00e4mar romantika, leival\u00f5hn ja \u00f5llearoomid on t\u00e4naseks Kuressaare lossi keldrist samuti kadunud \u2013 pruulikoja ruumides on n\u00fc\u00fcd muuseumipood ja tualetid. Kusjuures muuseumipoest saab osta Pihtla toodetud Hertsog Magnuse Punast \u00f5lut<\/a>. Alustasime selle \u00f5lle pruulimist kolm aastat tagasi Saaremaa Muuseumi palvel, et natukenegi lossi ajaloole \u2019maitset\u2019 anda ja t\u00e4histada Kuressaare linna\u00f5iguste saamise 455. aastap\u00e4eva.<\/p>\n

Aga et tuua \u00f5llekultuuri lossihoovi p\u00fcsivalt tagasi, otsustasime eelmisel aastal teha omale j\u00f5ulukingi ja l\u00fc\u00fca taaskord k\u00e4ed Saaremaa Muuseumiga, et avada keskaegne elamusk\u00f5rts \u00d5llekoda. Anname uhkusega teada, et Saaremaine kodu\u00f5lu\u00a0(ja muidugi ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud Pihtla toodang) koos hea ja parema kohaliku \u00f5llek\u00f5rvasega on Lossihoovis tagasi alates 8.juunist 2021. Ja mitte museaalina.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Just siis avame \u00d5llekoda, aga mitte keldris ruumis nr 7, vaid m\u00fc\u00fcri \u201eall\u201c. Leiate m\u00fc\u00fcri seest baarileti ning l\u00e4bi m\u00fc\u00fcri minnes salajase p\u00e4ikeseterrassi, kus sajandeid tagasi veel kahurid paukusid. Terrass, muuseas, on ka meretuule eest kaitstud \u2013 kes \u00fctles, et 21. sajandil enam 16. sajandi vallidest kasu pole?<\/p>\n

\u00d5llekoda avapidu toimub 11.juunil algusega kell 18.00 \u00f5htul. Sa oled kutsutud! Pane aga kuup\u00e4ev kalendrisseel vaatame \u00fcheskoos, mis tunne on Euroopa \u00fches paremini s\u00e4ilinud kindluses juua suitsuliha k\u00f5rvale iidvanade traditsioonide j\u00e4rgi pruulitud kodu\u00f5lut. Et \u00fchendada uut ja vana, pakume kindlasti v\u00e4rskelt vaati saanud Viikingi Karjet, mis ammutab inspiratsiooni aegadest, kus lossi ei osatud veel uneski n\u00e4ha.<\/p>\n

NB! Kes seekord kohale ei j\u00f5ua, ei pea muretsema \u2013 hoiame \u00d5llekoja lahti terve suve, isegi kontsertide ja \u00fcrituste ajal.<\/p>\n

\n

J\u00e4lgi meie tegemisi ka\u00a0Facebookis<\/a><\/strong>\u00a0ja\u00a0Instagramis<\/a><\/strong>. Tule meile k\u00fclla Pihtlasse!<\/a><\/p>\n

Postitus on kirjutatud meie s\u00f5bra ja \u00f5lleblogija, Karl Halliku, abiga \u2013\u00a0LOE KA TEMA \u00d5LLEBLOGI<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas \u00d5llekoda alguse sai? Kuressaare piiskopilinnusel on pikk ja v\u00e4\u00e4rikas ajalugu. Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks pildilt meie saare-pealinna uhkust \u00e4ra. Keskset lossi-osa ehk konvendihoonet hakati ehitama juba 14. sajandi algul ehk nii 700 aastat tagasi. Majadega on juba kord nii, et neid hakatakse altpoolt ehitama \u2013 ikka keldrist. Ja konvendihoone keldris oli paar […]","protected":false},"author":1,"featured_media":211,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[44],"tags":[],"class_list":["post-583","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-beers"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=583"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/583\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1309,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/583\/revisions\/1309"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}