{"id":577,"date":"2022-05-16T07:49:09","date_gmt":"2022-05-16T07:49:09","guid":{"rendered":"https:\/\/pihtlapruul-ee.vserver.zonevs.eu\/?p=577"},"modified":"2023-01-05T14:56:43","modified_gmt":"2023-01-05T14:56:43","slug":"ollekoda-ehk-olu-jouab-tagasi-linnusesse-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/2022\/05\/16\/ollekoda-ehk-olu-jouab-tagasi-linnusesse-3\/","title":{"rendered":"Klaas v\u00f5i metall?"},"content":{"rendered":"<p style=\"padding-left: 40px;\"><strong>Seda, kas enne oli muna v\u00f5i kana, ei tea ilmselt keegi. K\u00fcll aga teavad paljud, et \u00f5lu kuulub pudelisse ja purk on uus, v\u00f5\u00f5ras, halb ja sobimatu.<\/strong><\/p>\n<hr \/>\n<p>Aga kas see ikka on nii? Teame ju sedagi, et asjad muutuvad ajas ja mitte alati halvemuse poole. V\u00f5tame n\u00e4iteks Saaremaa \u00fche alustala \u2013 rannakaluri paadi. Veel poolsada aastat tagasi oli kaluripaat puidust, kaalus kohutavalt palju, kippus lekkima ja kivide vastu purunema, n\u00f5udis pidevat hoolitsust ja oluliselt suuremat rammu, et vee peal mingitki tempot teha.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-806 aligncenter\" src=\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/167666663_1963378007158740_2775705931959942666_n-700x263.jpeg\" alt=\"\" \/><\/p>\n<p>Hea k\u00fcll, v\u00e4rskelt t\u00f5rvatud paadi l\u00f5hna ja vaikset kriuksumist veel ei asenda miski, aga t\u00e4naseks on k\u00f5ik kalurid aru saanud, et vormi valatud plastpaat on igas praktilises aspektis \u00fcle. Seda on kerge liigutada ja transportida (kalur l\u00e4heb ju ikka merele sealt, kus kala on), ta ei leki ega purune nii kergelt, kogu hooldus on korra aastas korralik pesemine ja veepinnal liugleb iseenesest.<\/p>\n<h2>Uued moed<\/h2>\n<p>Ah et kuhu me selle jutuga t\u00fc\u00fcrime? Ikka sinna, et alati ei tasu uusi asju k\u00f5rvale heita. Kui \u00f5lut hakati nii nelisada aastat tagasi pudelisse panema, kirjutas raamatu \u201eA New Art of Brewing Beere\u201c autor Thomas Tryon, et see \u2019uus\u2019 viis \u00f5lu pudelisse j\u00e4relk\u00e4\u00e4rima panna rikub \u00f5lle hinge ja keha, kaotab magususe ja maheduse, asendades selle k\u00fclmuse ja kargusega. Aastal 1845 pudeldas Londoni suuremaid porteritootjaid Barclay Perkins vaid neli protsenti oma toodangust.<\/p>\n<div id=\"attachment_808\" style=\"width: 309px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-808\" class=\"wp-image-808\" src=\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/Punched_beer_can-700x1017.jpeg\" alt=\"\" width=\"299\" height=\"434\" \/><p id=\"caption-attachment-808\" class=\"wp-caption-text\">Foto Vikipeediast<\/p><\/div>\n<p>Pudeli\u00f5lu sai t\u00f5esti populaarseks alles 1950ndatel, kui olid l\u00f5ppenud maailmas\u00f5dadest tekkinud klaasipuudus ja klaasi enda tootmine viidud sinnamaale, et pudelid enam spontaanselt riiulil \u00f5hku ei lennanud\u2026<\/p>\n<p>\u00d5llepurgi s\u00fcnnip\u00e4evaks peetakse 24. jaanuari aastal 1935. Just siis hakati m\u00fc\u00fcma Krueger\u2019s Finest Beer\u2019i ja Krueger\u2019s Cream Ale\u2019i Ameerikas. Toona pidi k\u00fcll purki avama konserviavaja v\u00f5i kasv\u00f5i naelaga, aga aastal 1963 tekkis purgile juba \u00e4ra t\u00f5mmatav riba, mille 1975ndal aastal t\u00e4iustatud versioon on iga joogipurgi peal t\u00e4nini (<a href=\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/0\/0e\/Punched_beer_can.jpg\">foto Vikipeediast<\/a>).<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong><em>Toome \u00e4ra ka m\u00f5ned p\u00f5hjused, miks meie ja v\u00e4ga paljud pruulikojad eelistavad t\u00e4nap\u00e4eval purkidesse villida:<\/em><\/strong><\/p>\n<h3>Kaal<\/h3>\n<p>Kuuspakk 0,33l purke kaalub 1,3kg v\u00e4hem kui kuuspakk 0,33l klaaspudeleid. Arvestades, et kuuspakis on kaks liitrit \u00f5lut, on kaalus\u00e4\u00e4st hiiglaslik. Sellest v\u00f5idavad nii pruulmeistri alaselg, transpordisektor kui transpordi all \u00e4gav teedev\u00f5rk.<\/p>\n<h3>Aeg<\/h3>\n<p>Ruumi kitsikusest ja finantseeringu mahust s\u00f5ltuvalt puudub hetkel Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gil eraldi villimisliin, nagu v\u00f5ib kohata suurtes pruulikodades. See t\u00e4hendab, et hoolimata m\u00f5ningast automatiseerimisest l\u00e4ks \u00fche keedu (1200 liitrit) pudelisse panemine 18-20 tundi. Meie hea koost\u00f6\u00f6partner <a href=\"https:\/\/www.cannery.eu\/\">Cannery<\/a> suudab \u00fche vaadi purki panna 2 tunniga.<img decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-824\" src=\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/20210330_110151-700x525.jpg\" alt=\"\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3>Kaitse<\/h3>\n<p>\u00d5lle suurim vaenlane on valgus, \u00f5igemini UV kiired. Kuigi pruun \u00f5llepudel kaitseb \u00f5lut 99% t\u00f5hususega, ei paista purgist siiski midagi l\u00e4bi. \u00d5lu p\u00fcsib pikemalt v\u00e4rske ja selline, nagu pruulmeister alguses plaanis. Purk kaitseb ka tarbijat \u2013 maha kukkudes hakkab sealt halvemal juhul \u00f5lut v\u00e4lja nirisema, aga ei pea kartma kildusid ega muid vigastusi.<\/p>\n<h3>Taaskasutus<\/h3>\n<p>Ka siin on purgil selge edu. Alumiinium on l\u00f5pmatult taask\u00e4ideldav, ehk kui te tublisti oma purgid taaraautomaati viite, on koormus loodusele pea olematu. Klaaspudelite taaskasutus on oluliselt keerulisem ja kulukam protsess.<\/p>\n<h3>Mugavus<\/h3>\n<p>Eks ka mugavus ole t\u00e4htis aspekt. Purki saab avada iga\u00fcks igal pool, aga pudelil on tihti vaja avajat. Eks kavalamad tarbijad kasutavad avajana \u00fcksk\u00f5ik mida rihmapandlast ZIL-130 kardaanristini, aga tegemist on siiski \u00fche lisaliigutusega.<\/p>\n<h2>Klaasi v\u00f5lu<\/h2>\n<p>On vaid kaks kategooriat, kus me ei saa v\u00e4ita, et purk on alati parem. \u00dcks neist on <strong>maitse<\/strong> \u2013 ei pudel ega purk tohiks \u00f5lle maitset muuta. Pimetestidel pole veel \u00fckski \u017e\u00fcrii taaral vahet teinud. Neil, kes r\u00e4\u00e4givad metalli maitsest soovitame alati pruulikojaga \u00fchendust v\u00f5tta \u2013 ilmselt on protsessis mingi bakter \u2019sisse roninud\u2019 ja tehas tuleks viivitamatult kontrolliks sulgeda.<\/p>\n<p>Teine, ja m\u00f5nikord isegi t\u00e4htsam kategooria on <strong>tunnetus<\/strong>. Nii nagu puupaat tekitab igas merega seotud inimeses siiski teatavat elevust, mida plastpaadiga s\u00f5ites ei pruugi tunda, on ka klaaspudelis \u00f5llel tihtipeale veidi erilisem tunne juures. Seda pole v\u00f5imalik kirjeldada maitse, l\u00f5hna ega muu m\u00f5\u00f5detava terminiga, see lihtsalt on. Ja nii oleme ka meie oma k\u00f5ige traditsioonilisemad \u00f5lled \u2013 porteri ja kodu\u00f5lle \u2013 j\u00e4tnud pudelisse. Pole meil endilgi selleks head p\u00f5hjust, tundus lihtsalt \u00f5igem.<\/p>\n<p>Aga selle k\u00f5ige kokkuv\u00f5tteks vastame ka ehk k\u00f5ige t\u00e4htsamale k\u00fcsimusele \u2013 kust \u00f5lut juua? \u00d5ige vastus on loomulikult: klaasist. Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gi klaas ja \u00f5lled on igal hetkel saadavad meie <a href=\"https:\/\/shop.pihtlapruul.ee\/\">veebipoest<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-812 aligncenter\" src=\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/20210326_110937-700x525.jpg\" alt=\"\" width=\"588\" height=\"441\" \/><\/p>\n<p>J\u00e4lgi meie tegemisi ka <span style=\"color: #993300;\"><strong><a style=\"color: #993300;\" href=\"http:\/\/www.facebook.com\/pihtlabeer\">Facebookis<\/a><\/strong><\/span> ja <strong><span style=\"color: #993300;\"><a style=\"color: #993300;\" href=\"http:\/\/www.instagram.com\/pihtlabeer\">Instagramis<\/a><\/span><\/strong>. <a href=\"https:\/\/shop.pihtlapruul.ee\/product\/olletegu\/\">Tule suvel k\u00fclla \u00f5lut keetma!<\/a><\/p>\n<p>Postitus on kirjutatud meie s\u00f5bra ja \u00f5lleblogija, Karl Halliku, abiga &#8211; <strong><span style=\"color: #993300;\"><a style=\"color: #993300;\" href=\"https:\/\/ollekorvale.blogspot.com\/\">LOE KA TEMA \u00d5LLEBLOGI<\/a><\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Seda, kas enne oli muna v\u00f5i kana, ei tea ilmselt keegi. K\u00fcll aga teavad paljud, et \u00f5lu kuulub pudelisse ja purk on uus, v\u00f5\u00f5ras, halb ja sobimatu. Aga kas see ikka on nii? Teame ju sedagi, et asjad muutuvad ajas ja mitte alati halvemuse poole. V\u00f5tame n\u00e4iteks Saaremaa \u00fche alustala \u2013 rannakaluri paadi. Veel poolsada [&hellip;]","protected":false},"author":1,"featured_media":1305,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[44],"tags":[],"class_list":["post-577","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-beers"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=577"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/577\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1307,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/577\/revisions\/1307"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1305"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}