{"id":571,"date":"2022-05-16T07:48:17","date_gmt":"2022-05-16T07:48:17","guid":{"rendered":"https:\/\/pihtlapruul-ee.vserver.zonevs.eu\/?p=571"},"modified":"2025-12-11T05:27:46","modified_gmt":"2025-12-11T05:27:46","slug":"viikingid-indias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/2022\/05\/16\/viikingid-indias\/","title":{"rendered":"Viikingid Indias"},"content":{"rendered":"

Viikingi Karje<\/span><\/a>. Meie v\u00e4rskeim \u00f5lu, pruulitud Saaremaa Viikingiaasta 2021<\/a><\/span> t\u00e4histamiseks. Tegemist on kolmekordse India Pale Ale t\u00fc\u00fcpi \u00f5llega, millele on lisatud kirsima.. oot, misasja? Kuidas see k\u00f5ik viikingitega seotud on? Kohe seletame.<\/strong><\/p>\n

\n

India Pale Ale<\/strong><\/span><\/h3>\n

India Pale Ale on \u00f5llet\u00fc\u00fcbina vanem kui paljud arvavad. 18. sajandi l\u00f5pus, kui Inglismaal oli Indias koloonia ja suured v\u00e4eosad, oli vaja neile ka kodumaalt \u00f5lut saata. \u00d5lu, nagu teame, oli toona (ja tihti t\u00e4nagi) soojal maal tervislikum jook kui v\u00e4rske vesi \u2013 vesi on keedetud ja humal teadup\u00e4rast hea s\u00e4ilitusaine.<\/p>\n

Inglismaalt Indiasse sai laevaga ainult \u00fcmber Aafrika s\u00f5ites, seega v\u00f5ttis reis aega paar kuud. Et \u00f5lu selle ajaga soojas laevatr\u00fcmmis hapuks ei l\u00e4heks, lisati sellele legendi j\u00e4rgi \u00fcheksa korda rohkem humalat kui tavalisse \u00f5llesse. Meie Kolmes Vennas<\/a><\/strong><\/span><\/span>, mis on stiililt \u2019lihtsalt\u2019 IPA, on humalat tavalisest heledast \u00f5llest kuus korda rohkem, mis t\u00e4nap\u00e4eval ka standard on. Kohale j\u00f5udes said troopikam\u00fctse kandvad s\u00f5durid juua m\u00f5nusalt humalast ja \u00fcllatavalt v\u00e4rske olemisega \u00f5lut.<\/p>\n

\u201eNoh, kena lugu k\u00fcll, aga kust see viiking asjasse puutub?\u201c k\u00fcsite n\u00fc\u00fcd kindlasti. Ei tasu unustada, et viikingid vallutasid t\u00e4nap\u00e4eva Inglismaa umbes 800 aastat enne IPA loomist. Ehk IPA kui \u00f5lle l\u00f5id suure t\u00f5en\u00e4osusega viikingite j\u00e4reltulijad. Niipalju oli vaid kaheksasaja aasta jooksul muutunud, et viikingite \u00fchiskonnas oli pruulmeister alati naine, industriaalsel Inglismaal aga usaldati selline \u2019t\u00e4htis t\u00f6\u00f6\u2019 meestele.<\/p>\n

Kui see veel veenev argument pole, siis \u00fcks viikingite ja India seos siia veel: aastal 1954 leiti Helg\u00f6 k\u00fclast Rootsis viikingiasula v\u00e4ljakaevamistelt P\u00f5hja-Indiast p\u00e4rit budakuju. Kuskil pidid need kultuurid ju kokku saama\u2026 Aastal 2015 andis PostNord v\u00e4lja ka seda meenutava margi.<\/p>\n

Triple IPA<\/strong><\/span><\/h3>\n

Kolmekordne IPA on seevastu v\u00e4gagi uus leiutis. Aastal 2005 pruulis Russian River Brewing Company<\/a><\/span><\/span> (nagu nimest arvata v\u00f5ite, asub see\u2026 Californias) \u00f5lle nimega Pliny the Younger \u2013 esimese kolmekordse IPA humalakogusega \u00f5lle. Arvestades, et \u00f5lu kui selline on viimaste avastuste j\u00e4rgi nii 10 000 aastat vana jook ja viikingitelgi oli tuhandeid ale\u2019i ja m\u00f5duretsepte, on Triple IPA kui stiil alles \u00f5llemaailmas oma esimesi samme tegemas.<\/p>\n

Ometigi leiab ka siit kiire seose viikingitega \u2013 t\u00e4naseks on rohkem kui kindel, et viikingid j\u00f5udsid P\u00f5hja-Ameerikasse aastasadu enne Kolumbuse kuulsat GPS\u2019i viga. Ja just USA pruulikojad olid need, kes 1980ndatel taaselustasid vahepeal aastak\u00fcmneid maailmast kadunud olnud IPA, tuunisid 1990ndatel selle Douple IPA\u2019ks ja t\u00e4na veavad Triple IPA\u2019de v\u00f5iduk\u00e4iku.<\/p>\n

Ja kui juba teha \u00f5lu, mis v\u00e4\u00e4rib viikingi nime ja mainet, peab see \u00f5lu olema peajagu \u00fcle k\u00f5igest muust, mis letil leidub. Head \u00f5lut hinnatakse \u00f5nneks sisu, mitte purgi suuruse j\u00e4rgi. Nii annabki Viikingi Karjele selle sisu fakt, et siin on 18 korda \u2013 kordame \u2013 18 korda<\/strong> rohkem humalat kui tavalises heledas \u00f5lles.<\/p>\n

Kirsid<\/strong><\/span><\/h3>\n

Aga siis see kirsimahl ikkagi. Korraks juba mainisime, et viikingitel oli \u00f5lle k\u00f5rval teine p\u00f5hijook m\u00f5du. \u00d5igemini, kuna teravilja kasvatamine j\u00f5udis skandinaaviasse alles 7.-8. sajandil, oli m\u00f5du viikingite ja nende esiisade laual aastasadu enne teraviljast ja humalast tehtud \u00f5lut. Ehtsa m\u00f5du sisse pole teravilja ega humalat vaja, piisab meest ja puuviljast, et virre \u2019k\u00e4ima t\u00f5mmata\u2019.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Nii lisasime ka meie vana head kirssi (fotol Alo kirssidega m\u00e4ngimas) \u00f5llele, et saavutada kaks efekti. Esiteks tegime sellega suure kummarduse skandinaavlaste tuhandete aastate vanusele \u00f5llekultuurile. Teiseks aitab kirsside hapukus l\u00f5ppmaitsest \u00e4ra lihvida kolmekordse IPA k\u00f5ige teravama nurga \u2013 kuna Triple IPA tootmisel lisatakse \u00f5llesse ka k\u00f5vasti rohkem linnast, j\u00e4\u00e4b \u2019TIPA\u2019 j\u00e4relmaitse teinekord nii magus, et j\u00e4rgmise lonksu v\u00f5tmiseks peab veidi julgust koguma. Viikingi Karje<\/a><\/span><\/span> annab selle julguse kohe k\u00e4tte.<\/p>\n

Sk\u00e5l!<\/strong><\/p>\n

J\u00e4lgi meie tegemisi ka Facebookis<\/a><\/strong><\/span> ja Instagramis<\/a><\/span><\/strong>.<\/p>\n

Postitus on kirjutatud meie s\u00f5bra ja \u00f5lleblogija, Karl Halliku, abiga – LOE KA TEMA \u00d5LLEBLOGI<\/a><\/span><\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

PS! Kas teadsid, et viikingite levinuim \u00f5lu oli Sahti, ehk kadakane kodu\u00f5lu, just nagu Pihtla \u00d5lu<\/a><\/span><\/span>?<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viikingi Karje. Meie v\u00e4rskeim \u00f5lu, pruulitud Saaremaa Viikingiaasta 2021 t\u00e4histamiseks. Tegemist on kolmekordse India Pale Ale t\u00fc\u00fcpi \u00f5llega, millele on lisatud kirsima.. oot, misasja? Kuidas see k\u00f5ik viikingitega seotud on? Kohe seletame. India Pale Ale India Pale Ale on \u00f5llet\u00fc\u00fcbina vanem kui paljud arvavad. 18. sajandi l\u00f5pus, kui Inglismaal oli Indias koloonia ja suured v\u00e4eosad, […]","protected":false},"author":1,"featured_media":210,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-571","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/571","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=571"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/571\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1940,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/571\/revisions\/1940"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/210"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=571"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=571"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=571"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}