![\"\"](\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/1.-Armetu-algus-konservitsehhis-laagerdustankid-90.a-700x989.jpg\")
Esimesed k\u00e4\u00e4ritustankid aastal 1990.<\/em><\/p><\/div>\n Arvetil olid lisaks kogemustele ka head s\u00f5brad ja tutvused, mis osutusid \u00f5lletootmise juures \u00fclimalt kasulikeks. Nii sai m\u00e4rjukese ajamiseks vajalik varustus siit-sealt kokku otsitud ja osalt p\u00f5lve otsas kokku keevitatud: laagerdustankid, meski- ja keedukatlad, k\u00e4\u00e4ritusvann – viimane oli eelmises elus hoopis piimajahuti. Sellise masinapargiga ja Pihtla kolhoosi \u00fc\u00fcripinnal tollases konservi-, mahla- ja vorstit\u00f6\u00f6stuse majas alustasime Eesti vanima v\u00e4ikepruulikojana traditsioonilise Saaremaa kodu\u00f5lu keetmisega<\/a>.\u00a0<\/span><\/p>\n Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gi logiraamatu k\u00f5ige vanem sissekanne t\u00f5endab: esimene \u00f5llekeet 21.12.1990 l\u00f5pptulemusega 500 liitrit, algvirde tihedus 14P kraadi, hind 1,5 rubla liiter.<\/span><\/p>\n Tootmine p\u00fcsti pandud, tuli hakata t<\/span>\u00f5siselt m\u00f5tlema realiseerimise peale. 1992. aasta suvekuudel oli Saaremaal piimaringi <\/span>k\u00f5rval ka \u00f5llering. Tsisterni maht oli 900 liitrit ja see mahtus leekivpunase Transiti kongi sisse vaat et millimeetri pealt. <\/span>Hommik<\/span>ul pumbati Saaremaa kodu\u00f5lu\u00a0<\/span>laagerdustankidest autosse ja s\u00f5ideti m\u00f6\u00f6da ettevalmistatud marsruuti minema. \u00d5lleringi kellaajad olid k\u00fclades juba kau<\/span>pluste seintel \u00fcleval. \u00d5igel ajal kogunesid kliendid teeserva ootama, iga\u00fcks oma anumaga. Kes tuli suure klaasp<\/span>urgiga, kes kapaga, et saaks kohe r\u00fc\u00fcpama hakata, m\u00f5ni v\u00f5ttis 50-liitrise \u00f5lleankruga pikemaks ajaks varu ette.\u00a0<\/span><\/p>\n Punane \u00f5lleauto.<\/em><\/p><\/div>\n \u00d5lleauto tegevus piirdus siiski vaid \u00fche suvega, sest niisugune \u00f5lle solgutamine ei tasunud \u00e4ra. Oli ju tol ajal paljudel <\/span>Saaremaa meestel oma ankur toanurgas, kus kodu\u00f5lu k\u00e4imas.<\/p>\n Putkamajandust m\u00e4letate? Ka meie avasime kioskitegevuse k\u00f5rgajal Kuressaare bussijaama taga parklas oma \u00f5lleputka, mis sai enne veel paar kihti helerohelist v\u00e4rvi. Kohalik ajakirjanik, kelle arvates oli saare pealinna kaubandustegevus liikumas mandumise poole, avaldas seepeale artikli \u201cHelerohelisest \u00f5lleputkast ja muudest koletistest\u201d. Muuhulgas kirjutas \u00e4rritunud sulesepp: \u201ePutka on kui viirus, mis kuulujutu kiirusel t\u00e4idab pisikese \u00e4rimehe rahateenimise meeled\u201c. Pihtla meestel ei j\u00e4\u00e4nud see lause m\u00f5istagi m\u00e4rkamata ja nad otsustasid omalt poolt kriitika reklaamiks p\u00f6\u00f6rata. Veidi mugandamist ja varsti liikus \u00f5llek\u00f6\u00f6gi personal ringi T-s\u00e4rkides, millel kiri: \u201cHea \u00f5lu on kui viirus, mis kuulujutu kiirusel t\u00e4idab \u00f5lles\u00f5prade meeled.\u201d Putka, mis v\u00e4rviti \u00fcmber halliks, l\u00f5petas \u00fchel hetkel tegevuse. Kuulsat s\u00e4rki v\u00f5ib Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gi asutajal Arvet V\u00e4lil siiani m\u00f5nikord seljas n\u00e4ha.\u00a0<\/span><\/p>\n 1997. aastal sai Saaremaa Kaubamaja k\u00f5rval, praeguse Thule Koja k\u00f5rval asuvas pikas abihoones valmis \u00d5lletuba, mida osa saarlastest ehk siiani m\u00e4letab. Sel ajal polnud Kuressaare linnas eriti \u00f5htuseid peopaiku, nii et \u00d5lletuba jooksis esimestel aastatel \u00f5htuti rahvast t\u00e4is. Joodi kodu\u00f5lut, aga et vahel v\u00f5is tulla muidki n\u00f5udmisi, oli saada ka konjakit, d\u017einni, rummi, samuti maiustusi ja n\u00e4tsu. Toiduks valmistati kohapeal heldes suuruses heeringaleibasid ja kartuleid. Sai sardelle, pihve ja praekapsastki. Praadidel oli m\u00f5\u00f5tu ja jumet.\u00a0<\/span><\/b><\/p>\n Lisaks saarlastele sattus \u00d5lletuppa ka peenemat rahvast pealinnast. L\u00e4bi astusid n\u00e4iteks muusik Rein Rannap ja telemees Mati Talvik, viimane koos v\u00f5ttegrupiga. Ja tulid ka\u00a0 kolleegid piiri tagant, Saaremaa kodu\u00f5llest oskas lugu pidada Soome \u00fche tuntuima v\u00e4ikepruulikoja Lammin Sahti Oy asutaja Pekka K\u00e4\u00e4ri\u00e4inen.<\/span><\/p>\n Tootmisruumide osas on Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gil olnud samuti igasugu aegu. Oma esimesel \u00fc\u00fcripinnal kolhoosi vanas tsehhis sai \u00f5llek\u00f6\u00f6k tegutseda nii kaua, kui kolhoos hingitses. Seej\u00e4rel kolisime \u00f5llekeedu tollase \u00f5llemeistri Vendo L\u00f5uku koju sauna, kus ta valmistas paar aastat kodu\u00f5lut puust 400-liitristes t\u00f5rtes. Need on, muide, siiani alles ja\u00a0 vaatamiseks v\u00e4ljas meie suvises kraaniruumis-Mekitoas<\/a>.\u00a0<\/span><\/p>\n Hiljem viidi tootmine tagasi endisesse kolhoosihoonesse ja vahepeal kitsamates tingimustes ning v\u00e4ga suures osas manuaalselt esiisade viisil kulgenud \u00f5lletegu sai taas j\u00e4tkuda kaasaegsemal kursil.\u00a0<\/span><\/p>\n Teadup\u00e4rast algab kodu\u00f5lle keet vee keetmisest. Selleks oli tootmishoones kahe \u00f5lip\u00f5letiga 400-liitrine m\u00fc\u00fcrikatel. Alumine p\u00f5leti oli ukse k\u00fcljes, kust sai puid sisse uhada. Olime kavalad ja varustasime p\u00f5leti taimeriga. \u00d6\u00f6sel umbes kolme ajal pani taimer \u00f5lip\u00f5leti t\u00f6\u00f6le ja see omakorda s\u00fc\u00fctas puud. \u00d5llemeistri saabudes oli hommikuks vesi keemas. Tolle aja kohta suur luksus!<\/span><\/p>\n Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gi logiraamatust v\u00f5ib t\u00e4nase p\u00e4evani lugeda, et 28. mail 1999. aastal kell 8.50 k\u00e4is uutest l\u00e4ikivatest tankidest kodu\u00f5lu mekkimas tolleaegne peaminister Mart Laar.<\/span><\/p>\n Aasta \u00fcks t\u00e4hts\u00fcndmus oli \u00d5llesummer, kus saarlased k\u00e4isid 19 j\u00e4rjestikulist aastat. Kahe suure \u00f5lletootja siniste ja punaste telkide k\u00f5rval pakkus Pihtla arvestatavat konkurentsi. Algusaastatel oli \u00f5llepidu\u00a0 5-p\u00e4evane ning kaugelt tulijatena olime sunnitud k\u00f5ik vaadid korraga kaasa v\u00f5tma. Juulikuu kuumus oli armutu, eks need viimase p\u00e4eva vaadid vahutanud ka rohkem. Et veidigi p\u00e4\u00e4sta, mis p\u00e4\u00e4sta annab, leppisime juba enne kohaletulekut korraldajaga kokku, et telk asuks kindlas kohas suure kasepuu ees. Et natukenegi varju oleks.<\/span><\/p>\n Lisaks j\u00f5uluvanale oli pikki aastaid alati kohal Summerman.<\/em><\/p><\/div>\n \u00d5llesummeril k\u00e4is Arvetil palju kordi leti taga abiks vennapoeg Alo. Saaremaa poiss, kes kolis Tallinnasse laevaehitust \u00f5ppima, l\u00f5i seal pere ja asus siis t\u00f6\u00f6le ehitusfirmas. N\u00fc\u00fcd on Alo koos perega tagasi saarel ja alates 2013 aastast Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gi pruulmeister. Mis n\u00e4itab veelkord, et Saaremaal ja Saare \u00f5llel on v\u00f5luv\u00f5im sees.<\/span><\/p>\n \u00d5llesummer seostub Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6gi perele – nii kummaline kui see pole –\u00a0 ka j\u00f5uludega. K\u00f5ik need aastad k\u00fclastas Pihtla telki p\u00e4ris ehtne suvepuhkust veetev lapimaa j\u00f5uluvana koos oma v\u00e4hemalt 15-liikmelise kaaskonnaga. Tegemist on vast tuntuima ja \u00fche staa\u017eikama Soome j\u00f5uluvanaga Timo Pakkaneniga, kes t\u00e4naseks tegutsenud pea 60 aastat. Nii et pruulikoja rahvas on oodanud j\u00f5uluvana pikki aastaid hoopis suvel.<\/span><\/p>\n J\u00e4lgi meie tegemisi ka\u00a0Facebookis<\/a><\/strong>\u00a0ja\u00a0Instagramis<\/a><\/strong>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti vanima v\u00e4ikepruulikojana t\u00e4histas Pihtla \u00f5llek\u00f6\u00f6k 22. detsembril 30 juubelis\u00fcnnip\u00e4eva. K\u00f5ik algas Saaremaa kodu\u00f5lu pruulimisest. Selle aja sees on pruulikojas juhtunud m\u00f5ndagi p\u00f5nevat ja koomilist, mida meenutada. Kodukootud pruulikoda ja Saaremaa kodu\u00f5lu 1990. aastal m\u00f5tiskles \u00fcks mees, kuidas eluga edasi minna. N\u00f5ukogude korra l\u00f5pp polnud enam kaugel ja hakkajamad eestimaalased olid alustanud ettev\u00f5tlusega. Millise \u00e4ri […]","protected":false},"author":1,"featured_media":1295,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[46],"tags":[],"class_list":["post-238","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-boxes"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=238"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1297,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238\/revisions\/1297"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=238"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=238"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/pihtlapruul.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=238"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Punane \u00f5lleauto<\/b><\/h3>\n
![\"\"](\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/4-700x575.jpg\")
Putka on kui viirus<\/b><\/h3>\n
Populaarne peopaik<\/b><\/h3>\n
Kolhoosist sauna ja tagasi<\/b><\/h3>\n
J\u00f5uluvana \u00d5llesummeril<\/b><\/h3>\n
![\"\"](\"https:\/\/pihtlapruul.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/11-700x455.jpg\")
\n