Viikingi Karje. Meie värskeim õlu, pruulitud Saaremaa Viikingiaasta 2021 tähistamiseks. Tegemist on kolmekordse India Pale Ale tüüpi õllega, millele on lisatud kirsima.. oot, misasja? Kuidas see kõik viikingitega seotud on? Kohe seletame.
India Pale Ale
India Pale Ale on õlletüübina vanem kui paljud arvavad. 18. sajandi lõpus, kui Inglismaal oli Indias koloonia ja suured väeosad, oli vaja neile ka kodumaalt õlut saata. Õlu, nagu teame, oli toona (ja tihti tänagi) soojal maal tervislikum jook kui värske vesi – vesi on keedetud ja humal teadupärast hea säilitusaine.
Inglismaalt Indiasse sai laevaga ainult ümber Aafrika sõites, seega võttis reis aega paar kuud. Et õlu selle ajaga soojas laevatrümmis hapuks ei läheks, lisati sellele legendi järgi üheksa korda rohkem humalat kui tavalisse õllesse. Meie Kolmes Vennas, mis on stiililt ’lihtsalt’ IPA, on humalat tavalisest heledast õllest kuus korda rohkem, mis tänapäeval ka standard on. Kohale jõudes said troopikamütse kandvad sõdurid juua mõnusalt humalast ja üllatavalt värske olemisega õlut.
„Noh, kena lugu küll, aga kust see viiking asjasse puutub?“ küsite nüüd kindlasti. Ei tasu unustada, et viikingid vallutasid tänapäeva Inglismaa umbes 800 aastat enne IPA loomist. Ehk IPA kui õlle lõid suure tõenäosusega viikingite järeltulijad. Niipalju oli vaid kaheksasaja aasta jooksul muutunud, et viikingite ühiskonnas oli pruulmeister alati naine, industriaalsel Inglismaal aga usaldati selline ’tähtis töö’ meestele.
Kui see veel veenev argument pole, siis üks viikingite ja India seos siia veel: aastal 1954 leiti Helgö külast Rootsis viikingiasula väljakaevamistelt Põhja-Indiast pärit budakuju. Kuskil pidid need kultuurid ju kokku saama… Aastal 2015 andis PostNord välja ka seda meenutava margi.
Triple IPA
Kolmekordne IPA on seevastu vägagi uus leiutis. Aastal 2005 pruulis Russian River Brewing Company (nagu nimest arvata võite, asub see… Californias) õlle nimega Pliny the Younger – esimese kolmekordse IPA humalakogusega õlle. Arvestades, et õlu kui selline on viimaste avastuste järgi nii 10 000 aastat vana jook ja viikingitelgi oli tuhandeid ale’i ja mõduretsepte, on Triple IPA kui stiil alles õllemaailmas oma esimesi samme tegemas.
Ometigi leiab ka siit kiire seose viikingitega – tänaseks on rohkem kui kindel, et viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse aastasadu enne Kolumbuse kuulsat GPS’i viga. Ja just USA pruulikojad olid need, kes 1980ndatel taaselustasid vahepeal aastakümneid maailmast kadunud olnud IPA, tuunisid 1990ndatel selle Douple IPA’ks ja täna veavad Triple IPA’de võidukäiku.
Ja kui juba teha õlu, mis väärib viikingi nime ja mainet, peab see õlu olema peajagu üle kõigest muust, mis letil leidub. Head õlut hinnatakse õnneks sisu, mitte purgi suuruse järgi. Nii annabki Viikingi Karjele selle sisu fakt, et siin on 18 korda – kordame – 18 korda rohkem humalat kui tavalises heledas õlles.
Kirsid
Aga siis see kirsimahl ikkagi. Korraks juba mainisime, et viikingitel oli õlle kõrval teine põhijook mõdu. Õigemini, kuna teravilja kasvatamine jõudis skandinaaviasse alles 7.-8. sajandil, oli mõdu viikingite ja nende esiisade laual aastasadu enne teraviljast ja humalast tehtud õlut. Ehtsa mõdu sisse pole teravilja ega humalat vaja, piisab meest ja puuviljast, et virre ’käima tõmmata’.
Nii lisasime ka meie vana head kirssi (fotol Alo kirssidega mängimas) õllele, et saavutada kaks efekti. Esiteks tegime sellega suure kummarduse skandinaavlaste tuhandete aastate vanusele õllekultuurile. Teiseks aitab kirsside hapukus lõppmaitsest ära lihvida kolmekordse IPA kõige teravama nurga – kuna Triple IPA tootmisel lisatakse õllesse ka kõvasti rohkem linnast, jääb ’TIPA’ järelmaitse teinekord nii magus, et järgmise lonksu võtmiseks peab veidi julgust koguma. Viikingi Karje annab selle julguse kohe kätte.
Skål!
Jälgi meie tegemisi ka Facebookis ja Instagramis.
Postitus on kirjutatud meie sõbra ja õlleblogija, Karl Halliku, abiga – LOE KA TEMA ÕLLEBLOGI
PS! Kas teadsid, et viikingite levinuim õlu oli Sahti, ehk kadakane koduõlu, just nagu Pihtla Õlu?