Õlu on presidentidega koos käinud ikka. Ameerika president George Washington oli ametisoleku ajal ühtlasi USA ühe suurema pruuli- ja viinakoja omanik. Barack Obama pruulis Valges Majas oma käsitööõlut ja sattus tihti pildile mõne vahutava pindiklaasiga.
Pilt Rahvusarhiivi kogudest
Ka Eesti esimene president Konstantin Päts oli mees, kellele õlu meeldis. A le Coqi arhiivides tuhnides on leitud, et oma iga-aastasel riigiringkäigul tegi ta alati pikema peatuse Tartus tehase hoovis ja pidas töölistega ühe korraliku peo.
Tänapäeval, kus tava- ja sotsiaalmeedia loeb iga meie ampsu ja jälgib käsi, on poliitikutel õlleklaasi käes hoida keerulisem. Miks see nii on, ei tea vist täpselt keegi. Riho Rõõmus avaldas sellekohast muret juba aastal 2012, kui käsitööõlletootjaid võis lisaks Pihtlale ühe käe sõrmedel kokku lugeda: „Kahjuks suure ühiskondliku ja ajakirjandusliku surve all on õlletarbimine justkui muudetud taas millekski madalaks. Peen on juua veini või muid väga kalleid napse. Õlle suhtes valitseb samas ühiskonnas üsna suur silmakirjalikkus. Õlut tarbib suur osa ühiskonnast, sealhulgas ka kritiseerijad, aga õllekultuuri tekkimise võimaluse ideegi materdavad nad maatasa.“ (Kesknädal)
Kus on õlu?
Tuhnisime Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõttude menüüdes ja leidsime õlut täpselt ühe korra: head sõbrad Purtse pruulikojast Ida-Virumaalt said oma nime 2017. aasta menüüsse, kui kohalik kokk tegi vastuvõtule Purtse pruulikoja käsitööõlles marineeritud lamba sisefilee tartar’i vutimuna ja punase sibula vinegretiga (Põhjarannik). Kõlab ülimalt isuäratavalt, aga kahjuks oli ka sel aastal hea õlu menüüs vaid toidu osana.
Kerge revolutsioonina mõjus seeläbi 2018. aasta EV100 vastuvõtt, kus ERMi õllekappade saalis „pakuti degusteerimiseks Eesti väiketootjate õlut“. Meie, väiketootjate, jaoks märgilise tähendusega sündmus, aga guugeldades leiab selle kohta infot vaid meeskoori Lüü-Türr tegemisi kajastavas artiklis Ida-Harju nädalalehes Sõnumitooja.
Eelista Eestimaist?
Berliner Weisse Vaarikasadu
Võib tekkida tunne, et äkki siis ei olegi õlu vastuvõtul lubatud. Viimati toimunud vastuvõtul Ugala teatris paljastasid baaridaamid siiski Kroonika ajakirjanikule, et „õlu ja vein /…/ on väga populaarsed“. Hakkab looma. Ainult et Ugala Teatrikohviku muidu rikkalikku joogimenüüd lapates leiame, et seal müüakse Guinnessi, kahte tooni Valmiermuižat ja õlut nimega Õlu (alkoholivaba).
Et mitte lubatud/mitte lubatud teemal spekuleerida, tasub pilk heita ka Riigikantselei 2017. aasta dokumendile „Protokollilise korralduse A ja O“ (jah, ka pruulijad peavad paberimajandusega tegelema…). Seal on õlut suisa kahel korral mainitud. Esiteks on lubatud lahjat õlut pakkuda riigi poolt korraldatud lõunasöökidel. Aga meie vaatevinklist on kõige tähtsam õhtusöökide peatükist kaks lauset: „Toitude kõrvale pakutakse sobivaid alkohoolseid jooke, magustoidu kõrvale digestiivi. Alati ei pea joogiks olema vein, julgustame kasutama kohalike tootjate kvaliteetset toodangut – käsitööõlu, siidreid, likööre jne.“
Siin ta on. Mustvalgelt. Meie oma riigi A ja O-tüüpi dokumendis. Pakkuge julgelt kohalikku käsitöötoodangut. Kohe järgnenud 2018. aastal seda ka tehti, aga EV100 oli ju laiemalt kõige kohaliku väärtustamise kampaania. Internetis vabalt leitavate presidendi vastuvõtu menüüde järgi otsustades kahjuks see traditsioon ei jätkunud. Ei oska meiegi selgitada, miks peetakse veini ja vahuveini õllest ülemuslikumaks. Kasvõi meie Sõstra– ja Vaarikasadu õllestiili Berliner Weisset kutsusid Napoleoni sõdurid „põhjamaade šampanjaks“.
Siinkohal on paslik teha meiepoolne üleskutse
Peakokk Dmitri Haljukovi ja õllesommeljee Kristjan Markii sobitatud pidulauasöök õlle kõrvale.
Hea Pihtla sõber! Aastal 2021 ei soovitata 24. veebruaril korraldada vastuvõtte, suuremaid istumisi ja kogunemisi. Ei soovita ka meie. Küll aga soovitame kodusele „Presidendi vastuvõtule“ lauda kattes mõtelda kohalikule tootjale ja veini asemel proovida toitude kõrvale erinevaid maitsvaid õllesid.
Oleme oma Facebooki kanalil tutvustanud ja tutvustamas ägedaid aastapäevaretsepte ja nende juurde sobivaid Pihtla pruule. Õlled sobivad toidu kõrvale täpselt sama hästi kui veinid, tihti pareminigi.
Miks mitte rõõmustada neid sõpru, kes seekord ei saa tulla „pingviinide paraadi“ ajaks külla ja tellida ka neile üks kinkepakk?
Saatmine on enne aastapäeva meil tasuta…
Et ei peaks endale tellimist viimasele hetkele lükkama ja oleks kindel, et kõikide meie retseptide kõrvale ka sobiv õlu on saada, tasub pilk peale visata Pruulmeistri valikule või siis ise meie e-poest sobiv kollektsioon kokku panna.
Head vabariigi aastapäeva ja kui olukord lubab, teeme endapoolse vastuvõtu meie Mekitoas. Seekord õllega!
Jälgi meie tegemisi ka Facebookis ja Instagramis.
Postitus on kirjutatud meie sõbra ja õlleblogija, Karl Halliku, abiga – LOE KA TEMA ÕLLEBLOGI